Päeva mõte

Kolmandaks olen ma õppinud aus olema. Milline kergendus! Pole enam mingit puiklemist ega sikerdamist. Ei mingeid udujutte. Ei mingit teesklemist, et ma olen see, kes ma tegelikult ei ole. Minu kaardid on laual, kogu maailmale näha. “Ma olen see, kes ma olen,” nagu Popeye koomiksis ütles. Tõesti, mul on olnud ilge minevik. Ma palun selle pärast vabandust. Aga seda ei saa enam muuta. See kõik on olnud ja läinud. Aga nüüd on mu elu avatud raamat. Tulge ja vaadake, kui tahate! Ma püüan elada nii hästi, kui annab. Tihti ka komistan, kuid ma ei hakka seda millegagi välja vabandama. Võtan kõike nii, nagu asi on, ega jookse enam eest ära. Olen ma tõesti aus?

Päeva mõtisklus

See võib tunduda paradoksaalne, aga kui me tahame tõeliselt elada, peame uskuma pigem vaimsetesse jõududesse, mida me ei näe, kui materiaalsetesse asjadesse, mida me näeme. Viimaste andmete järgi koosneb universum pigem mõtetest või matemaatilistest valemitest kui mateeriast sellisena, nagu meie seda mõistame. Selleks piisab ainult vaimsetest jõududest, et kahe inimese vahel kooskõla hoida. Need vaimsed jõud on meile tuttavad, sest me näeme nende töö tulemusi, kuigi jõude endid ei näe. Meie sees ja meie kaudu toimivate nähtamatute vaimsete jõudude töö tagajärg on muutunud elu – uuenenud isiksus.

Päeva palve

Ma palun, et võiksin uskuda Nähtamatut. Ma palun, et tolle Nähtamatu töö nähtavad tagajärjed veenaksid mind.